Inspiratsiooni andis üks sõnum, mis saadeti ühel märtsikuu päeval, mil lund oli veel liigagi palju.

joonistan akna alla pihlaka

kurva ja raagus

kriban veel oksi ja marju

ning lisan ka väheke varju

joonistan lund (ja väheke päikest)

mis sillerdaks viimase säras

lisan veel lilli- punaseid, valgeid

mille jaoks natuke jahe veel ilm

joonistan näo, kus silmad ja suu

lisan ka teise ning paljugi muud

juurde ka käivad jalad ja käed

mis hoidvad üksteist kõigest väest

et õhkuks sest pildist armastus

kus pihlakas kurb ja raagus

et paneks see ootama kevadet

mil kõik pidavat algama algusest