igavesed pisarad

põski mööda alla

ikka veerevad ja voolavad

ning ei otsa lõppe eal

kurvad on need silmad

mis kõigile naeratavad

naeratavad hoolimata

pisaraist, mis voolavad

süda raske, nukrust täis

ootab vaid üht väikest hetke

mil keegi võtab kätte

ning naeratab neil' silmadel'

hoiab käest ning vaid jälgib

kuis needsamad nukrad silmad

sädemeist süttivad põlema

ja õnnest säravad mõlemad.