Unustuse hõlma vajunud valged ööd

unustatud lõhnad, värvid ja tunded

praegu sellele käega ehk lööks

unustaks selle helesinise suve

mälestustes siiski meiega jäävad

päike ja kuu ja heledad tähed

mälestustes meiega räägivad

tuttavad kohad ja möödunud hetked

meenub helerohekas sammal

millel suvel sai lamatud

meenub ka venna pisike kämmal

mis suvega vähe on muutunud

mälestuste radadel jalutades

mööda ummikutes tänavatest

jalutades mööda oma kiirteed

eemale jõudes oma muredest

mälestusraamatut sirvides

unustatut tagasi toon

kuid elades elu

ise mälestusi loon.