Lugesin ma sinu juttu
tol õhtul mitu tundi jutti.
See rääkis unistamisest
ja kõige tähtsa unustamisest.
Sellest, et võiks ju mõnikord
lihtsalt olla ja sättida korda
oma mõtted peakolu sees,
mille jaoks aega ei jätku.
Sellest, et mere ääres maja,
mis palgist ja roodest katus
ning rand, mis kohe sul ukse ees.
Sellest rahust, mis jäädavalt sinu sees.
3 kommentaari:
Selle lugemine, lihtsalt pisar tuleb silma !
Aitäh.
terje says: mulle ka meeldis väga. ma ei oska praegu mingeid ilusaid sõnu leida selle kohta . aga see oli Ilus.
tänan tähelepanu eest. :)
Postita kommentaar