Päike ei paista enam

ja kuu pole veel nähtav

ehk on liiga vara

või lihtsalt pilvine taevas

varjab kuu ja tähed

mis ööd peaksid valgustama.

On varajane õhtutund

ja kuud veel ei ole

ei paista kaugustest linnatuledki

vaid auto või paar

kes mööda juhtuvad sõitma.

Kuid pilve vahelt seal

pistab kuu välja oma nina

ja helendab musta metsa

ja maantee peale.

paistab veesilma peale

ja paitab valgusega

minu valget peadki.

Pilved hajuvad vaikselt

ning tähedki hakkavad

heledamalt sirama.

Kuu on suur ja tähed väiksed.

nagu kuu kadunud lapsed.

Ilus on maailm selle õhtu eel.

Seal on alati ilus.

ja külm krõbistab nina kallal.

Auto sõidab minu poole

ja võtab mu peale.

sõidan koju, kus on soe,

kuid mida pole, on kuu

ja maha jäävad tähed,

millest puudust jään tundma.

Kuid mälestus jääb sellest ööst,

kus tähed ja kuu säramas

kirkalt mustavas taevas.