erekollane päike loojub

minu käsi su käes

su armastus loojub

ja seda kuuldub su hääles

sinu käte soojus

kaob ja sa kaugusesse läed

minu südamest alles vaid pool

sest sinu käed pole enam mu käes

armastus läinud on looja

pärast õnne täis päevi

pole enam soojust

mis üle aidanud igast mäest

kaugel päike loojub

et homme algaks jälle uus päev

kuid sinu südamepool

igaveseks looja on läind'