käsi mu peos on soe

ta mu mõtteid loeb

mis teen, kus olen

ja teab, mida tunnen

langeb laia lund

möödub tunni järel tund

naeratus südames

silmad säramas

samm sammu järel

kaugemale teel

näod lähenevad

hetked mööduvad

võin rääkida, võin mõelda

kuid iga sõna mõistab ta

kes mul kõrval

käest kinni hoiab

vastutulijad mõttesse vajuvad

kui mööda jalutavad

nad ei näe minu õnne

kes mu kõrval

kes mind hoiab

kes mind teab

keda keegi teine ei saa

ja keda keegi teine ei näe

aitäh, minu kaitseingel