Piinavas vaikuses vaatan Su silmadesse.

Vaid tühjus peegeldub neist vastu.

Vaatan neid heledaid silmi ja mõtlen:

Kas kunagi neist rohkem näeb kui tühjust?

Ei arva, et iialgi neis peegeldub rõõm.

Ei usu, et kunagi näevad vabadust need silmad.

See tähendab, et pole ei kurja, ei head

Ega mõtteid kellestki, isegi mitte minust.

Piinavas vaikus vaatan Su silmadesse

Näen vaid peegelpilti pisarates endast.

Ja vaikus meie ümber vaikselt hääbub.

Karjed, kutsed ja leekivad puud.

Hääbub vaikus ning olen keset tuld.

Sina, mu armas, mu veriste käte vahel.

Oled nüüd üksi seal teisel pool maailma,

Kuid oodates vähe, olen peagi su kõrval.